Ärkan jälle liiga hilja

seljas riided mul.

Väsimusest kurnatud

ma olen hommikul.

Ikka veel on saapad jalas,

mantel porine.

Kus eile öösel hulkusin ei mäleta

see hirmu teeb.



Kohvilauas neelan peoga

antidepressante.

Kui taas unes olen 

näinud valgeid elevante.

Elu pärast sinu suudlust

pole endine.

Ka sõbrad vangutavad pead

ja ütlevad:



Kuutõbine

ta pole enam see

keda tuntsime.

Hoidke eemale

kuutõbine.

Täiesti segane

ta pole enam see

hoidke eemale.



Mind ei huvita, mida teised ütlevad

sinu aknalaual pean ma saama tantsida.

Kui täiskuu kutsub mind, siis jälle kordub see

mu igaöine palverännak sest,

ma olen



Kuutõbine

ma pole enam see

keda tundsite.

Hoidke eemale

kuutõbine

täiesti segane

ma pole enam see

hoidke eemale



Kuutõbine 

ma pole enam see

keda tuntsite

Hoidke eemale.

kuutõbine

täiesti segane

ma pole enam see

hoidke eemale