On oine tund, sajab valget lund -
pole jalajalgegi.
Ei kedagi lumeriiigis, kuninganna - olen siin.
Ka tuul ei jata mind, vaid ihus ringi kaib.
Kulma salajoud minust jagu sai.

Sind nende jaoks ei ole siin,
Hoia meeles, hea tudruk kaitub nii.
Ja peida end. See on hea nou.
Teada mu joud.

Olgu nii, olgu nii.
Mind haaranud tormituul.
Olgu nii, olgu nii.
Mingu koik kui lainud maalt.

Mul ukskoik, mida arvad sa.
Ja kui see on torm,
siis just sellest tahangi elada.

Aeg vahel vette viskad.
Jaab varju minust pool.
Ja ei hirm mind enam suuna -
see saanud ajalooks.

Nuud teada saan, mis joud on see.
Ma katsun - piire murran veel.
Ei halb, ei hea, sest olen nuud
ma prii.

Olgu nii, olgu nii.
Sobraks tuule ja taeva sain.
Olgu nii, olgu nii.
Ei mingeid pisaraid.
Siin ma nuud ja siia jaan.
Lase huilgab torm.

Mu vagi tabab maad erk valge valguna.
Koik tunded kargeks lumesajuks taas kord muutuvad.
Kuid kulm kristall on mote, mida siis ma naen.
Et sinna tagasi ma kunagi ei lae.

Olgu nii, olgu nii.
Koidukiirtest nuud on mu kroon.
Olgu nii, olgu nii.
Hea tudruk lainud on.
Siin ma nuud paeva alguses.

Taevas kestma jaab
Sest kulmus just sobibki minule.