Siiamaani pole aru saanud

Miks meenud sa kui taevas pilves viibib

Miks elu pole üldse imeline

Kui miski haiget teeb ja hinges kriibib



Vastu valgust ma ei julge minna

Silmi avades ma tõde puutun

Päevad pikad kõik ma magan maha

Õhtuti ma vägivaldseks muutun



Sinu juurde tagasi

Sinu juurde tagasi

Sinu juurde tagasi ma tulen

Sinu juurde tagasi

Sinu juurde tagasi

Sinu juurde tagasi ma tulen

Siis kui silmad sulen



Unenägudes mul meenub asju

Sellepärast ma ei tõuse üles

Unenägudes su häält ma kuulen

Unenägudes sind saan ma hoida süles



Kirjad eal ei jõua kohale

Ei tõsta paberile sulge

On palju mõtteid, mida praegugi

Ma tahaks, kuid ei mõelda julge



Nii ma laman terve igaviku siin

Ei hinga ega silmi ava

Hetki neid mult keegi võtta ju ei saa

Sellepärast et ma, sellepärast et ma



Sinu juurde tagasi

Sinu juurde tagasi

Sinu juurde tagasi taas tulen

Sinu juurde tagasi

Sinu juurde tagasi

Sinu juurde tagasi taas tulen

Siis kui silmad sulen