Ma tuultekeelest aru vist ei saa

kuid arvan, et nad tahtsid kutsuda

mind sinu juurde, et ma näeksin

sinu nukrust ja et saaksin

kordki sinu huuli suudelda.



Ma vihmakeelest aru vist ei saa

kuid arvan, et ma tean miks sajab ta,

et igatsust mu hingest pesta

kauem see ei või ju kesta,

peita püüab ta mu pisara.



ref.

Siis kui maailm magab veel

Linnuteel taas hõljume.

Vaid me kaks, ei keegi muu

saladust teab tõusev kuu

kui nüüd sa läed siis tead,

et jääd mu hige igaveseks saa

sest siin mu sees on süttind leek

ja kustutada seda ma ei saa.



Me päiksetõusust aru vist ei saa-

miks kogu ilu peab ta lõhkuma

ja öösse maha jäävad hetked,

meie kahe salaretked

ainsad mille nimel elada



ref.