Taevalael laiutab kollane kuu.

Pimedail tänavail vaikselt vilet löön.

Norinal magab nii petis kui truu.

Minule vaid kuulub imedeöö.



Nõiutud näivad kõik majad ja puud.

Kevade lummas ununevad homsed tööd.



Ma hulgun särgiväel, mul pole külm.

Naerdes jooksen taas hommikusse.

Armund narri ei morjenda ilm.

Oo, mu tüdruk.



Homsesse päeva, mis tervitab maad,

tulen ma üleni tüdrukusena.



Ma hulgun särgiväel, mul pole külm.

Naerdes jooksen taas hommikusse.

Armund narri ei morjenda ilm.

Oo-oo-oo-oo-oooo...



Taas koiduvalguses hingab linn.

Tahaksin emmata maailma.

Miks alles eile sain tundma sind

ja armastama?



Lindude sahinal saabub päev.

Kingin end üleni sinule.

Kuuluvad sulle mu jalad ja käed,

tüdruk, mu tüdruk



Ma hulgun särgiväel, mul pole külm.

Naerdes jooksen taas hommikusse.

Armund narri ei morjenda ilm.

Tüdruk, mu tüdruk...



Ma hulgun särgiväel, mul pole külm.

Naerdes jooksen taas hommikusse.

Armund narri ei morjenda ilm.

Tüdruk, mu tüdruk...