On su süda kui kuld
See mus sülitas tuld
Sinu hellus nii soe
Jättis petliku moe

Kahtlus tasa hinge peab
Sinu mõtetes ma
Iial teada ei saand
Sinu sõnu mul eal
Polnud uskuda mul hea
Võisin teha suure vea

Kui su silmad on jääst
Ja südames klaas
Hinge asemel näed
Jälle varemeid taas
Mul alles on veel
Abras lootusekiir
On viimane see
Jööb teadmatus siis

Sa sulama pead
Kui olen vaid hea
Seda uskusin ma
Kuni enam ei saand

Hakkasin vaid jäätuma
Nüüd siis põgenen ma
Kivikaljude maalt
Seal kohta on vaid
Mõnel kiskjal ja näib
Et sa nende hulka said

Kui su silmad on jääst...

Kas pean
Su juurde jooksma
Et mõistaksid sulle kuulun ma
Kas tead
Et sinule loodan
Kõik laheneb kord taas

Kui su silmad on jääst...