Seal metsaserval väikses majas,

kus elasid mu vanemad,

seal metsaserval väikses majas

on pesa teinud punased.

Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled

me metsavennad oleme,

ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled

me metsavennad eestlased.

Ning meil ei ole senti raha,

me peame metsas elama

ja me ei saa, ei või, ei taha,

ei taha tiblat teenida.

Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled

me metsavennad oleme,

ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled

me metsavennad eestlased.

Ja sinu sõstramustad silmad

ei iial-iial unune,

sest sinu sõstramustad silmad

on võitnud minu südame.

Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled

me metsavennad oleme,

ai tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled

me metsavennad eestlased.

Ja oma lippu sini-musta-valget

me ikka au sees hoiame

ja koidikul siis selgitame

kes meist on õige eestlane.

Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled

me metsavennad oleme,

ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled

me metsavennad eestlased.