Mul juhtus imelik asi
Laupäeval jalutades
Mind haaras kinni korraga käest
ühesilmaga paks mustlane

Ta rääkis segases keeles
Ja kirus hambutul suul
Ta ütles et pean veel ootama õnne
Ja et õnn on just praegu peruus

Ja kõik läks täpselt nii nagu pidi
Ma omal nahal kõik tunda sain

Ma seisan meteoriitide sajus
Ja mul ei ole ei KÜLm ei soe
Ja kuigi maa minu jalge all vajub
Ma ei karda ja peitu ei poe

Ma seisan siin no kasvÕI kolmsada PÄEva
Ja kui on vaja siis ka rohkemgi veel
Ma tean et ÜKskord sa ikkagi tuled
Minu jurde tee
KÜLl sa leiad veel

Ma olen kuulnud üht juttu
Et õnn on ainult üks hetk
Ja et igaüks eraldi meist
Iseendale on selle sepp

Ja kõik on täpselt nii nagu pidi
Ma omal nahal kõik tunda sain