Taas vaikusse kaob
Ja sekundeid kaob
Olen üksi ja üksi ka jään
Kardin akende ees
Mida muudabki see?
Tean ju niigi, et tühjaks jääb tee

Lootsin, aeg seda suudab
Et meelt sa veel muudad
Kuid unenäoks kahjuks see jääb
Sa ju lubasid tulla
Nüüd kaos minus möllab
Murrab välja, kui lõppemas päev

Eilses ma viibin siis
Kui üksi ma jään
Sulen silmad ja näen
Jälle sind ma siin
Samas tean, et see hetk
Kaob mul käest, nagu oleks see liiv
Justkui oleksid liiv

Oh, lõppeks see öö
Aja kulg närve sööb
Olen kurb, kuigi nüüd olen prii
Tühjad mõtted on peas
Püüan muuta neid heaks
Aga see kestab vaid viiv

Kell sekundeid taob
Hetki ritta nii laon
Vaikselt avaneb eilsesse riiv
Taas pime on tuba
Kõigel meenuda luban
Ja su häält kuulen jällegi siin